Kukkumine on vanemaealiste seas üks sagedamini esinevaid põhjuseid, kuidas ennast vigastatakse või lausa haiglasse satutakse. Anname nõu, kuidas kukkumisohtu vähendada ning missuguste nippidega enda kodu ohutumaks muuta.  

MIDA LIIKUMISEL SILMAS PIDADA?

Valmistu liikumiseks rahulikult ja mõtle tegevused läbi

Kukkumisi esineb sageli siis, kui hakatakse lamavast või istuvast asendist püsti tõusma. Keha ei pruugi olla veel püstise asendiga kohanenud ja seetõttu võib esineda pearinglust, jalgade tuimust ning jõetust. Kukkumise tõenäosus on väiksem, kui end liikumiseks rahulikult ette valmistada.

Enne liikuma hakkamist peaks inimene kõigepealt tunnetama, kas ta on valmis liikuma ning planeeritud tegevusi sooritama. Kui ta ei tunne koheselt valmisolekut, ei tähenda see, et tegevustest peaks kergekäeliselt loobuma. Selle asemel tuleks rahulikult läbi mõelda, mida saaks teha selleks, et need tegevused õnnestuksid.

Hommikul voodist tõustes (kui pea käib ringi):

1. Jää mõneks minutiks voodisse lamama ja ärkvelolekuga kohanema.
2. Lamades keera end selili ja teisele küljele ning alles siis, kui enesetunne on parem, tõuse rahulikult voodiservale istuma.
3. Järgmise sammuna hinda enda valmisolekut püsti tõusmiseks ja liikuma hakkamiseks.
4. Enne tõusmist tee vereringe aktiveerimiseks ettevaatlikult mõned sirutusharjutused. Harjutusi võid teha nii istudes kui lamades.

Vali sobivad jalanõud

Liikumine on oluliselt turvalisem, kui valida kõndimiseks madalad, mugavad ja mittelibiseva tallaga jalatsid. Jalatsid peaksid kindlalt jalas püsima, et ära hoida komistamist.

Ära roni!

Kui tunned ennast liikudes ebakindlalt, siis tuleks kindlasti vältida toolile või redelile ronimist. Et ronimise vajadust ei tekiks, paiguta kõik igapäevaselt vajaminevad esemed mugavale kõrgusele. Kui vajad midagi, milleni ise ei küündi, siis parem kasuta haaratsit või palu abi oma lähedastelt.

MUUDA ENDA KODU TURVALISEKS

Liikumisraskuste puhul on enda kodus võimalik teha erinevaid kohandusi, et ära hoida libisemist, komistamist ja kukkumist.

Mõned üldpõhimõtted, mida silmas pidada:

• Hoia põrandad puhtana. Jälgi, et sinu põrandad oleksid vabad vaipadest, juhtmetest ja muudest esemetest, mille otsa võib kergesti komistada.
• Jäta mööbli vahele piisavalt liikumisruumi ja hoia olulisemad liikumisteed vabad. Näiteks magamistoast vannituppa võiks pääseda kiirelt ja ilma takistusteta.
• Paiguta igapäevaselt vajaminevad esemed mugavale kõrgusele. Nii ei teki vajadust ohtlikuks turnimiseks.
• Paigalda hea valgustus. Jälgi, et koridorid ja trepid oleksid hästi valgustatud ning kasuta öövalgusteid. Paiguta lülitid nii, et ei tekiks vajadust pimedas liikuda.
• Lähedased võiksid regulaarselt külas käia ja veenduda, et kõik vajalikud toimingud saavad tehtud.

Magamistuba

• Voodi kõrvale võiks püsti tõusmiseks ning tasakaalu hoidmise jaoks panna kas kitse või rulaatori. Halva enesetunde korral on niimoodi alati püsti tõusmiseks ja liikumiseks tugi olemas.
• Kui voodist tõustes on tualetti minekuga väga kiire, võiks kaaluda ajutiselt voodi kõrvale paigaldatava tualetitooli kasutamist või mähkmeid. Ka tualetipott võib viisakas välja näha: olemas on mudelid, mis on kaetud pehme plaadiga ja mida saab lisaks kasutada tavalise istmena, millel saab näiteks riietuda.
• Kui sokkide jalga panemine valmistab raskusi, on abi sukajalgatõmbajast.

Vannituba ja WC

• Vannis libisemise vältimiseks kasuta vanni põhjas libisemisvastast vannimatti.
• Vanniminekuks ja sealt välja astumiseks on abi tugikäepidemetest ning vanniastmest.
• WC-potile istumiseks, püstitõusmiseks ning riietumisel saab toena kasutada seinale või tualetipoti ümber paigaldatavaid käepidemeid.
• Kui WC-potile istumine ja sealt tõusmine on raske, võiks kasutada potikõrgendust. Potikõrgendus hõlbustab potile istumist ja püsti tõusmist – selleks ei pea kasutama nii palju lihasjõudu. Potikõrgendus ei takista teistel inimestel potti kasutamast ning kõrgendust ei ole vaja eemaldada.
• WC-poti kõrval võib hoida haaratsit, mille abil saab potil istudes püksid ülespoole tõmmata, kui need on maha vajunud.
• Tualettpaberi tangid võimaldavad iseseisvalt wc-paberiga pühkida, kui see on liikumisprobleemi tõttu raskendatud.

KÜSI NÕU

Kui sinul või sinu lähedasel on vaja nõu turvaliseks liikumiseks vajalike abivahendite valikul või kodu kohandamisel, võta ühendust ITAKi füsioterapeudi Margitiga.

Margit Mäll
füsioterapeut
margit@itak.ee
58 863 950